Dobermann ei ole kerge tõug, ega ka sobiv igale inimesele. Just oma energilisuse tõttu vajab ta omanikelt palju aega endaga tegelemiseks. Ning ideaalne dobermann ja parim kaaslane on dresseeritud dobermann. Tänapäevane perekoer tuleb suurepäraselt toime nii täiskasvanute kui lastega.

Enamus kaalub kutsika valikul variante kas osta paberitega koer või mitte. Järgnevalt mõned soovitused:

Milleks kutsikale paberid (kui näitusel ei soovita käia)?

a) Paberid saavad ainult need kutsikad, kellede vanemad on füüsiliselt ja psüühiliselt terved. Kui vanemad on füüsiliselt terved, siis on neil silmad korras (pole karta, et hangitav kutsikas ühel hetkel pimedaks jääks), puusaliiges korras (pole karta, et hangitud kutsikas suuremaks kasvades lonkama hakkab).

b) Vanematelt nõutakse näitusehinnet, s.t. vanemad peavad oma omadustelt sarnanema dobermanniga. Kui osta paberiteta nn. dobermann, siis suuremaks kasvades võib ta välimus niivõrd muutuda, et saadud koer ei meenuta enam dobermanni. Samas garanteerib ka näitusehinne, et vanemad on olnud füüsiliselt terved ning ka psüühiliselt normaalsed koerad (hambad on korras, ei lonka, ei hoia küüru jne)

c) Vanematelt nõutakse dressuuritulemusi. Saavutatud dressuritulemus näitab kõige ilmekamalt, et ostetava kutsika vanemad on olnud treenitavad ning nad on psüühiliselt terved.

d) Kui eelnev jutt ei pane valiku juures mõtlema, siis tasub arvestada rahaliste kulutustega. Nimelt ostul kokku hoitud raha kulub tihti juba esimesel aastal loomaarsti juures käimisele. Paberiteta kutsikatel esineb tihti terviseprobleeme (allergiad, nahaprobleemid jne), mille ravi on aga kulukas. Üks visiit arsti juurde läheb tihti maksma 500 kuni 1500 EEK.

Seega ei tasuks kutsika valikul mõelda mitte ainult näitusel käimisele, vaid arutleda vähe laiemalt. Soovi korral saab esitada küsimusi ning argumenteerida ja arutada e-maili teel aoblikas@bestmark.ee.

Dobermann EI TOHI olla arg, närviline ega agressiivne.

Ennekõike aga arvesta, et võtad omale vähemalt kümneks aastaks uue pereliikme, kes vajab algul sama palju hoolt ja tähelepanu kui väike lapski.

Minnes ostma dobermanni kutsikat:

Tutvu kutsika vanematega! Eelkõige - kas ema on tasakaalukas ja heatahtlik koer? Kas kutsikad on piisavalt hästi süüa saanud? Kutsika ligilähedane kaal on sõltuvuses vanusest. Näiteks 45-päevase kutsika kaal peaks olema vähemalt 4,5 kg, kahekuuse kutsika kaal üle 6 kg.
Normaalse iseloomuga kutsikas tuleb teiega sõbralikult tutvuma, mitte ei peida end nurga taha ega hakka haukuma.

Kontrolli:
- et kutsikas oleks vähemalt 45 päeva vana
- et tal ei oleks valgeid laike
- et kutsikal oleks kuus lõikehammast nii ülemises kui ka alumises lõualuus, et tal oleks kääritaoline hambumus
- et isasel kutsikal oleksid tuntavad mõlemad munandid
- värvus pruun või must kõrbpiirdega
- müügihetkel peab 2-kuune kutsikas olema vaktsineeritud
- müügihetkel peab kutsikas olema tätoveeritud või märgistatud mikrokiibiga
- alates 1. juulist 2001 keelab loomakaitseseadus kõrvade ja sabade lõikamise Eestis.

Ära jää uskuma ainult sõnu:
- kui öeldakse, et kutsika vanemad on suured näituste võitjad, küsi näha pabereid tiitlite ja tulemuste kohta
- kui öeldakse, et vanemad on suurepäraselt dresseeritud, küsi näha dressuurikatsete tulemusi
- väidetakse, et vanemad on terved. Dobermannidel esinevaid pärilikke haigusi kontrollitakse ning antakse välja vastavad dokumendid, millest võib lugeda, kas koer on terve:
      * silmad - PHTVL/PHTV - terve või 1. aste
      * düsplaasia - täiesti terveteks loetakse astmed A ja B, lubatud on ka veel kerge düsplaasia - aste C.
Kui sul tekib mingis küsimuses kahtlusi, kutsu kaasa asjatundja või loomaarst.

Tõutunnistus peab olemas olema juba müügihetkel, vastasel korral on võimalik, et sa ei saagi seda.

Kasvataja kohustused ei lõpe sugugi siis, kui sa oma kutsikaga uksest välja astud. Kutsika kasvataja on kohustatud sind igakülgselt informeerima kutsika söögiharjumustest ja vajadustest, edaspidistest ussikuuridest ja vaktsineerimistest. Ta peab olema sulle moraalseks toeks kutsika üleskasvatamisel.

Kasutatud Anu Kausi artiklit ajakirjast Dobermann 1/95 ning Aivo Oblika artiklit